Mees vs naine platsil

Olen oma jalgpallihuvi tõttu sattunud nii mõnessegi tulisesse vaidlussesse, mille teemaks on naiste ja meeste erinevus palliväljakul. Sellistel puhkudel tekib kergelt fanaatilise usukuulutaja tunne, kes oma põhimõtteid pähe määrida üritab.  Siiski, puht anatoomiliselt võttes- jah, erinevused on, seda ei saa eitada, aga kuivõrd nad siis tegelikult midagi halvemaks või paremaks muudavad?
Spordiekspertide arvates on naiste jalgpall sujuvam ja väiksemate katkestuste ning vigastustega. Naised on oma mängus tavaliselt ausamad, simuleerimist ja vigade välja meelitamist harrastatakse vähem. 
Erinevus on kindlasti ka mängu kiiruses- naiste jalgpall  on sageli aeglasem kui meeste oma. Üks võimalik faktor, mida arvesse tuleks võtta, on see, et naiste kopsud on väiksemad ning seega jõuab nende verre vähem hapnikku. Kuna nii meeste kui naiste mäng on 90 minutit pikk, väsivad naised tõenäoliselt kiiremini. 
Naiste väiksem kasv aga näiteks tekitab väljakule rohkem ruumi, mis on ühest küljest eelis, aga samas ka mitte- naisest kaitsemängija katab värava ees ära palju väiksema ala, kui sama positsiooni mängiv mees- seetõttu lüüakse tavaliselt naiste mängudes ka rohkem väravaid.
Kuna poisslapsed leiavad tee jalgpallitrenni tavaliselt juba üsna väikses eas, ei ole imestada ka erinevuste üle, mis puudutavad tehnikat. Siiski on näha, et naiste jalgpallist räägitakse üha enam ning seda väikest missiooni täidab ka siin see blogi. Jalgpall on imeline mäng ning võimalust seda mängida ei tohiks piirata ükski kromosoom.